Miks kohviube röstitakse?

Paljud kohviistandusi külastavad inimesed on üllatunud, nähes, et oad ehk kohvioad pole tegelikult pruunid, nagu neid tavaliselt poodides näeb, vaid rohelised. Valmides omandavad nad aga ilusa punaka värvuse. Neil on ka magus aroom ja maitse. Colombias korjatakse kohvi alati käsitsi. Paljudes teistes kohvi tootvates riikides kasutatakse sageli mitmesuguseid koristusmasinaid. Viimasel juhul ei koguta mitte ainult kõige küpsemaid punaseid ube, vaid ka valmimata rohelisi.

Pärast kohviubade korjamist ja sorteerimist algab töötlemise kõige olulisem osa: röstimine. See on vajalik, et kohv saavutaks autentse kohvimaitse, millega me kõik oleme harjunud. Kuigi kohvi maitse sõltub ubade sordist ja kvaliteedist, on röstimismeetod ja -aeg sama olulised.

Röstimise ajal kahekordistuvad kohvioad ja muutuvad pruuniks. Üldiselt, mida kauem neid röstitakse, seda tumedamaks nad muutuvad. Tavaliselt röstitakse ube 10–20 minutit temperatuuril 200–230 °C (400–450 °F). Kui ahi saavutab temperatuuri 200 °C (400 °F), hakkavad oad pragunema. Pärast teist pragunemist võetakse need ahjust välja ja jahutatakse kohe.

Kohviubade röstimisel ilmuvad nende pinnale õlid. Mida kauem ube röstitakse, seda vähem õli ja kofeiini need sisaldavad. Seetõttu sisaldavad tumedamad kohvioad vähem kofeiini kui heledamad. Kofeiini kogus sõltub aga ka pruulimismeetodist. Kui pruulite palju jahvatatud kohvi ja vähese veega, on teil rohkem kofeiini, kuid kohv on ka kangem.

Kui kohvi röstitakse tugevalt, võib see varjata madalama kvaliteediga ubade maitset. Seetõttu ei röstita kõrgema kvaliteediga kohviube tavaliselt väga tugevalt, kuid need maitsevad paremini. Kui kohviube röstitakse vaid kergelt, säilitavad need rohkem õli.




Hääled: 1